Eile siis oli selline lugu, et otsustasin ühe väikese hüppamise maha pidada. Proovisin uusi asju ja lakkusin oma saapad korralikult spetsiaalse kreemiga ära, mis ei pidanud libedaks tegema, aga kui sadulasse sain oli küll ikka pääris libe see värk seal Popi otsas. Popi oli üsna hea ratsutada, sõitsin hästi-hästi pika ratsmega millegi pärast, sõita oli hea, aga hiljem vaadata - mitte nii väga. Panin väikse rea üles see nägi välja selline  I X X    >II , ehk siis latt, rist, rist ( 0vahega) ja okser, mille peal latid ( 1 fulee vahega) Popi jaoks oli see selline natuke kitsam vahe, et ta peaks pisut rohkem üles hüppama. Tulin alguses mõned korrad risti, mille eraldi panin. Hiljem lattaiana, kohati suutsin ta lõpuni pehme ja all hoida, siis ta läks ilusti hüppesse, kohati aga jäi liiga kaelkirjakuks ja siis tegi hüppe ka rohkem lösa. Reast läks minu üllatuseks kohe esimese korragaüle, ta muidu pisut selline, et pelgab. Eriti siis, kui latid tõkke peal. Seekord läks , esimesed korrad tegi sellised naljakad kiired hüpped, aga siis hakkas rahulikumalt suhtuma asja ja polnud väga probleemi. Vahed klappisid ilusti ja päris hästi tuli see välja ainult kohati oli selline lahtine tunne, sest jalg lihtsalt ei tahtnud paigal püsida ja lappas ringi. Kui tõke kõrgemaks läks siis ma enam ei suutnud ilusti jaluse peale maanduda ja vajusin liiga taha, see oli jubepaha ning selle tulemusel maandudes andsin ratsme käest ära, et järgi saaks anda ja siis peale tõket jällegi oli raske jätkata, sest kõik ligadi-logadi. Igatahes Popi hüppas ja ei lasknud mul ennast liialt häirida :)
Tixiga kappasin ka, selleks ajaks saapad juba haakusid paremini. Ta oli üsna selline keskmine sõita, ei lõdvestand ennast nii mõnusalt, kui vahest, samas ei kapanud nagu pöörane, seega jäin üsna rahule temaga. Hüpates alguses pani erilisi põrkeid, aga kuidagi ei saanud teda sellele üksikule tõkkele ühtlaselt peale. Rida esimene kord läksin siis jäi kolmnurka nii passima lambist, et ma ronisin kaelapeale, aga säär oli peal siis tegi fulee ja veel ühe pidurdava ka ja siis hüppe, peale seda surusin kohe edasi ja siis tegi paar hüpet (videos tema osa alguses). Kitsamaks ei hakanud tõstma, aga talle oleks olnud siis sellest rohkem kasu, muidu pidi võtma liiga edasi seal vahel ja hüpe samuti jäi pisut edasi. Talle nii palju ei tõstnud ka kui Popile, sest lihtsalt ei olnud sellist ülihead tunnet, samas tubli oli ta ikka.
Natuke ratsutasin veel pisi Canturanoga ka, ta oli nii tubli, ratsutas rahulikult, tegi ilusti volte galopis ja väga lihtne ja ühtlane oli sõita (32a kohta) tegime mõned kõksud üle ristide ka ja nii ilusti hüppas üle, käks julgelt ei vingerdanud ja tegi hüppe, mida veel nii pisikeselt hobuselt tahta ;)
Täna tegime vabakaid, aga sellest teinekord, kui videod valmis :)
http://www.youtube.com/watch?v=YIXEifIOE8E    P&T trenn

Vahepeal midagi uut ja huvitavat mul rääkida pole. Natuke olen trennitanud ja muud suurt tallis polegi teinud. Mexale tegin ükspäev sedelgaga kordet, see vast oli natuke põnevam ettevõtmine, aga plika oli tubli ja sellega ka  siis niimoodi.  Täna käisin korra Tallinnas endale varajasi sünnipäevakinke valimas ja ühed Sergio Grasso saapad võitsid mu südame :) Finally sain neile uue klapiga vöö ka ja muud trenniks vajalikku ka ja mis on eriti armas nüüd on neil mõlemal ühesugune Bucas Celtic stable tekk :)) Homme ehk saab natuke asju proovida ja ehk mõne pildi v video trennist ka :))

Pole jälle mõned päevad midagi kirjutanud, aga tegemisi on olnud mitmeid.
Eelmine neljapäev vedasime maneeži natuke tõkkeid juurde, et saaks korraliku raja üles ehitada. Hüppasime siis ka natuke Indrek aitas ka kõrvalt ja Tixi oli väga energiline jällegi. Sõitsin natuke teise suulisega kui tavaliselt ja sain paremini kontrollida. Suulised on 3rõngaga variant Pessoa suulisest, aga suuliseosa on hästi paks ja kerge 3-osaline. Hea oli sõita, ainuke probleem on see, kui käe liiga kokku ja alla surun. Tahaks tavatrenniks saada samasuguseid tavalise rõngaga, sest talle tegelikult sobib paks suuline hästi ( hetkel sõidab peenema 3-osalise, vasega oliiviga). No igatahes algusepoole sättisin teda liiga palju, tulin pöördest juba liiga kokku ja tõkke ees pidin veel hoidma, et klapiks. Hiljem juba suutsin ise ka paremini tulla ja kui sain elavamalt pöördesse, siis tuli tõke ka ise minuni ja oi, kuidas mu linnuke lendas. Tõkked olid parkuuris 120 kandis ja üksikult lattaed ja okser nii 130 ja nii hästi sain lõpuks tuldud, et Tix lihtsalt hüppas ja hüppas. Popiga olin eelmine päev teinud üksikuid hüppeid ja parkuur oli kohutav, lihtsalt koguaeg moll ülesse ja kui ta nimodi peale läheb, siis ta üldse ei tööta läbi keha vaid kalpsab lihtsalt üle. Iseenesest oli ta tubli ei vaadanud planke ega midagi, aga ei olnud hea üldse.
Laupäeva näiteks käisin Tixiga õues sõitmas, viskasin trenniteki üle tagumiku ja kappasin vähe platsil, päike paistis ja nii mõnus oli!
Pühapäeval käisime Popiga Heimtalis. Me läksime juba mingi 10neks sinna, aga meie sõit hakkas umbes 5, nii, et saime oodata. Alguses ta oli mõniaeg autos, aga hiljem vahetasime Mikroniga ära ja panin ta boxi. Ta käitus väga tublisti, sain tooli abiga ilusti selga maneežis, ta ei vahtinud mitte midagi (natuke vaatas, aga läks igasuguse paanikata) tribüünist polnud sooja ega külma ja isegi kohe läks üle lattaia, okseri ees esimene kord jäi kohtlema, siis ma natuke surkisin kannusega ja järgmine kord läks sealt ka üle. Sõita oli hea, aga hüpetas oli jällegi moll üleval ja ei hüppaznd nii nagu ta võimeline on, sellest hoolimata oli tubli ja nii parkuur, kui ka ümberhüpped olid puhtad :) II koht. Seega olin üsna rahul, kui ta juba normaalselt käitub, siis küll ta varsti normaalsemalt saab sõitma ka :)
Eile lasin mõlemad (eraldi) õue Popi on juba harjunud selle kopliskäimisega, Tixi alguses kappas ringi, aga saatsin ta koos ta halli naabriplikaga ja olid väga muhedad koos, krõmpsutasid heina ja olid rahul eluga :)

Videoblog

Kuna ma lubasin pealkirjas videoblogi, siis ma peaksin ka lisama video ja seda ma ka teen, aga ennem siiski pisut möla.

Ma avastasin, et Santhe on natuke beebi ja võimalik, et liiga noor veel ratsutamiseks. Teda on kõik kohad täis ja ta ei keskendu isegi nii palju, et aru saada mida ma siis päriselt tahan. Vahest harva, kui tekib mõni helge hetk siis on ta jällegi väga tubli, aga nagu ma ütlesin liiga titt alles.

Saime Playboyl jalad enamvähem pügatud ja minumeelest näeb päris hea välja. Kuigi jah, pidin väikse masinaga tegema, mis võttis üsna pikalt aega. Suure masina probleemi lahendasin ka, asi oligi terade paigutuses. Oleks 2h kokku hoidnud oleks seda varem teadnud.

Popikas käis ilustikenast õues ka ja naaber Dayts oli vaheaeda pugenud (koplite vahel 2m ruumi, et ninasid  kokku ei saaks panna) ning nad said vahepeal nuusutada vist seal üksteist, õnneks Popit ei huvitanud ja ta oli kusagil keskel ja nokkis maast kõrrekesi. 

Hüppasime Tixiga täna, ta oli väga  crazy tohutult tahtis kapata ja sahmida lihtsalt, aga hüppas hästi! 

Popiga ratsutasin niisama ta oli selline keskmiselt tubli, aga mitte ülihea, siiski tubli, sest pole nii suure seltskonnaga maneežis ammu olnud ja teda jättis see täiesti ükskõikseks :)

Ja nüüd the video: http://toru.ee/view/DvkOzwHIASk

...

Eile sai veel üks hobune peaaegu pügatud, panin medium terad sest tal oli pikk karv, aga millegipärast pidin täiega sügama ei puhtaks saaks. Ma ei tea, kas asi oli terades või selles, kuidas ma need paninm igatahes 3,5h nüsisime. Tagumisi jalgu ta lihtsalt ei lasknud teha vehkis, siputas ja mokapööra ma ka ei leidnud. Homme ehk saab ära tehtud.. Positiivne oli see, et absoluutselt ei jäänud jutte peale, super. Aga väga vaevaline.

Minu hobukesed on suhteliselt OK. Ma peaks veel päid ja värke ilusamaks tegema kunagi, aga üldiselt käib küll, ajab asja igatahes ära. Nii hea on sõita, kui ei pea muretsema sellepärast, et kuidas ta maha jahtub või pikalt ma saan teha ja milla tekid vahetada. 

Oma titabeebidele (kolmestele) tegin täna kordet. Igav oli. Homme ratsutan!

Tixi ja Popiga tegin ka. Tix on traavis nii hea olnud, hästi selline kerge ja ühtlane ning paniutab. Isegi kannatab natuke harjutusi teha. Galopp jällegi ei tule, sest ta lihtsalt tahab nii kapata. Õudne, et ma ei saa teda kuskil õues hoida, sest igal pool on libe. Igatahes ühtlasena on nii raske hoida teda, kas ta on liiga koos, või kappab. Homme plaan vähe pikemalt teha, et vähemalt trennis saaks endast kõik üleliigse energia välja.

Popi oli eile väga hea ja püsis galopis nii kenasti ja oli hästi elastne üldse. Täna oli veidi kehvem, aga ma ise olin ka natuke liiga kange, tõenäoliselt sellest ka see, et tema pisut halvem oli, aga siiski pigem positiivne. Tegin siis ka üle mõne aja hüppeid. Alguses tahtis liiga pikaks enne tõket venitada, siis sain veidi paremaks, kuid varsti hoidsin teda liiga koos (mida teen hüpates ka Tixi puhul ja mis teeb asjad veel ebaühtlasemaks) ja 2 korda jäi okser sellisesse seisu, kust ta pidi liiga õhku hüppama, korra vist isegi tõmbas maha. Siis üritasin asjad peas paika panna ja võtsin parema algtempo ja sõitsin pöördes ka natuke edasi ja tõke tõesti tuli minuni ilma jubeda sättimiseta. Kuna meil endiselt kaks tõket maneežis siis tulin neid järjest erinevalt peale pöörates ja väga hea oli, kui suutsin talle ruumi jätta. Korra jäi okser pisut kaugele ka, aga hoo pealt tegi ta lihtsalt vapsee hüppe sealt üle - ja tõesti oli tunda kuidas ta ka tagumise otsa korralikult tagant välja lükkas, peale seda ütlesin talle, et aitab ja lasin tal natuke maneežis jalutada. Ta on selline tubli poiss, et võtan ratsmed ära ja   lasen ta lahti peale trenni siis jalutab, kui enam ei viitsi jääb seisma, aga kui ma ütlen talle, et veel tuleb jalutada, siis läheb uuele ringile <3

Tahtsin ta supperklipist pilti teha, aga ta koguaeg tuli minu juurde siis ma tegin spuukit ja siis ta solvus :D

Kaktus...

mul on selline tunne nagu ma oleks paljaste kätega kaktusi noppimas käinud. Eile siis pügasin oma pisikesi natuke. Panin küll selga vähe karvakindlamad riided, aga püksid siiski ei osutunud nii heaks ja noh kindad olid täiesti mõttetud, sest kõik pisikesed karvad läksid otse mulle näppudesse, siiani on näpud tillukesi pindu täis. 

Tixi siis kõigepealt. Ta oli algusest peale nii rahulik ja nautis seda mudimist täiega, sellest hoolimata pole ta kõige parem hobune klippida, sest ta on õlgadest ja puusadest veidi nurgeline ja oi kuidas oli keeruline manööverdada. Natuke jäid kaenlaalused ka liiga sakslaseks, sest ma lihtsalt ei suutnud seda jalga sellises asendis hoida, et hea oleks teha ja korra isegi lõikasin vist sisse. Pärast trimmeriga parandasin niipalju, kui oskasin. Tal jäi ainult osa näost tegemata ja ma ei ole kindel kas praegu teengi, kõrvad tegin ära vähemalt ja jalad said ka enam-vähem tehtud, võib olla nokitsen veel millalgi. Ta jäi selline pisut triibuline ka, kuidagi ei saanud alguses  õiget nurka selle masinaga kätte ja no tal oli ikka jubepikk vill seljas, täitsa uskumatult pikk 1-1,5cm :D

Kui ma olin pool päeva selle Tixiga ära pusinud siis mõtlesin, et tutvustan Popile ka klipperit natuke. Panin ta vahekäiku ja panin masina tööle, ise olin paar meetrit kaugemal. Kohe läks oma valvepositsiooni - kael püsti, silmad punni ja selg küüru. Siis lasin sellel natuke olla ja panin kinni. Võtsin väikse masina, seda ta väga ei karda panin selle vastu külge talle, et ta tunneks vibratsiooni ja lasin emal suure masina käima panna, ei teinud absoluutselt välja, et pisike masin tal vastas on ja jõllitas seda suurt. Järgmiseks võtsin suur kätte ja läksin pisut lähemale, ühe käega silitasin teda ja teises hoidsin masinat, pisut hakkas juba rahunema, siis panin vaikselt masin (mis töötas endiselt) vastu kätt endale ja käe vastu hobust, et ta tunneks vibratsiooni. Siis panin tagumise otsa masinast vastu jalga ja siis ta vähe astus kaugemale, panin uuesti käe ja masina vastu ja hoidsin natuke, kuni lõpuks vaikselt panin vastu õlga. Kõigepealt jällegi läks pingesse, aga eemale ei astunud. Siis ühekäega üritasin natuke õlgamööda pügada ja teisega patsutasin. Siis mõtlesin, et vb aitab ka, et järgminekord saab rahulikult pügama hakata, aga natuke otsustasin veel teha ja siis proovisin natuke jalapealt ka ja kui alguses veel tegi mõne sellise ehmatavama liigutuse siis varsti juba kaifis seda nühkamist täiega. Siis oli juba 1/4 tehtud ja mõtlesin, et mis siis ikka teen terve hobuse ära :D. Tagumisi jalgu lasi ilusti ja tagumikku, pärast küll nägin, et sabaalt peaks veel võtma, aga siis oli juba suur masin ära pandud ja eks ta jäeb teiseks korraks. Lõpuks ainuke koht mida suure masinaga teha ei saanud oli kaela ülemine osa, sain iga korraga pisut ülevaltpoolt, aga üks osa jäi ikka tegemata. Selle tegin hiljem trimmeriga. Nägu ja kõrvu ei teinud praegu üldse ja jalad jäid ka poolikuks, sest ma lihtsalt enam ei viitsinud seal mäkerdada, niipalju kui kerge vaevaga sai tehtud suurega tegin ära, üle ei trimmerdanud. Teda oli karvapoolest palju lihtsam teha ning kehavormis on ka natuke sujuvamad nii, et saime vähe kiiremini hakkama, kui Tixiga. Täna mul oli nii S*** olla, et ma lihtsalt ei suutnud kooli ja talli minna, kuigi oleks tahtnud näha kui õudne siis lõppuks see välja kujunes ja tahaks neid sõita juba :) Eks on vaja harjuda uue masinaga ja noh kaenlaalt ma pole varem teinud nii, et arenguruumi veel on kõvasti. Korralikumaid teri (ntx Heinigeri omi oleks ka vaja :( )

Igatahes, kui homme suudan talli kooberdada, siis üks hobune vist veel pügada (D hobune Playboy) ja teen mõned pildid ka oma nunnudest lapilistest.

pisihobud

Mu kolmesed põnnid on viimastel päevadel väga hästi käitunud. Samas järjest selgemaks saavad nende iseloomud ja üldine valmisolek. Täkupoiss on muutunud järjest usaldavamaks, õues teen siiski pisut kordet ette, et saaks tuurid maha joosta. Täna oli ta õuest tulnud ja ei tahtnud suurt möllata, teinekord tahab jälle liiatigi. Maneežis meenutab Popit pelgab ja ei pelga ja ei taha ikka minna kusagile nurka, samas lõpuks ikka läheb ja on normaalne ja selline ettevaatlik. Samas kui ikkagi käsid tal minna siis kuulab. Galoppi oleme teinud ainult paar korda ja päris ilusti kannab ennast ja juhitav on ka täitsa, jookseb üle maalattide ka. Hästi usaldavaks ja mõistlikuks on muutunud.
Mära on jällegi selline julge, samas rohkem isepäine. Traavis tahab ise ennast vähe sirutada pikemaks ja alla, samas ennast veel hästi ei kanna ja kipub liiga edasi minema. Traav on kontrollitav, aga galopis lihtsalt teeme suuri ringe maneežis, keeraks kui vaja, aga samas galopp on nii edasi ja üldse mitte enda all. Tööga küll see tuleb, lihtsalt järjes treenida. Ta on üldse selline kehalt ja hingelt titekas alles. Paar korda siis jooksime üle risti ka, sa raisk kus hüppab - amazing.
Natuke üritan ühe tibukesega veel hakata tegema - Metaxa 4a. Varss võeti ära ja nüüd on minupäralt. Kui ta naabrimutt on täiesti hüsteerias oma beebita, siis ta võtab asja rahlikult "ah oligi aeg" stiilis. Seisab ilusti vahekäigus, laseb endaga tegutseda, ehk homme on rohkem aega saan teda jooksutada ja jalutada taga.
Popikene käis kordel sedelga ja kummidega, ei jõudnud sõita (veits haiglane olen ). Jooksis ilusti, suur poiss on iluspoiss. Ta on nii memmekas kui üldse saab, tahab lihtsalt koguaeg, et ma temaga tegeleks, annan endast parima.
 Tixi Libatses 2,5a

Tixi sai täna väikse hot clothi homme, ehk saab siis karva maha. Ma avastasin, et mu klipperil on erinevad terad nii, et saan otsustada, kui pikaks karva jätan. Ma avastasin, et kogu oma klippimiskarjääri jooksul ei ole ma Handy tüüpi masinal terasid vahetanud ja ei tea kui suur pinge peab sellel klipperil olema, aga eks katsetades näeb ära. Suur klipper on selline Heiniger Handy tüüpi siis pisut vaiksem ja kiirem. Pisike masin On Liveryman Element, üsna võimas trimmer, väga vaikne samas jõuline. Homme saan anda parema ülevaate, kuidas toimisid ja milline sai tulemus :)

never easy, rarely hard, always good

Ma eile panin ratsutamisest ja tallist pausi ja tõenäoliselt ka täna sinna ei jõua, aga vahest lihtsalt tuleb vabalt võtta. Mõnus on üldiselt tulin Tartusse, et natuke lõõgastuda ja pean ausalt ütlema, et sai õige pisut liiale mindud. Seetõttu eilne päev möödus sellises rahulikus tempos. Elust enesest ma tegelikult kirjutada väga ei plaani, seega parem teen juttu millestki, mis mulle rohkem huvi pakub ja millega taaskord tegelema peab hakkana - hobuse pügamine.
No enamus hobuseomanikke on selle protseduuriga väiksemal või suuremal määral kursis, aga alati võib tulla üllatusi eriti masinaga mida sa ei tunne. Mulle peaks järgmisel nädalal saabuma oma klipper ja trimmer. Klipper on üsna odav Heinigeri koopia ja ma tema suhtes suuri lootusi ei hellita, kuid paar hobust aastas pügada ei ole Heavy Duty masinale mitte mingi koormus ja kui masinat hästi hooldada peaks see masin ikka mõne aja vastu pidama. Trimmer on selle eest üsna korralik ning trimmeril saab nagunii olema suurem koormus, sest kõrvu, nina, jalgu tuleb aastaringselt korras hoida. Seega ma olen üsna ärevil, et kas asjad toimivad nii, nagu peaks või mitte.
Samas klippimine iseenesest kindlasti mu lemmiktegevuste hulka ei kuuli, isegi kui hobune on super, siis see on üks pikk ja tüütu töö. Kui ma eelmine aasta pidin pügama, siis mul alguses polnud korralikke riideid ka ja ühe mõnusa kampsuni, mis mul jope all oli pidin ära viskama, sest see muutus nii siiliks, et karvad välja ei tulnudki. Igatahes katsun targem olla. Üks selline küsimus siis ka, et kuidas te ise olete harjunud pügama, kas õli kasutades või diislit kasutades !?!. Ma ise pügan enamasti diisliga, sest ta nii jahutab, puhastab, kui ka muudab terad libedamaks, ainult päris alguses olen pisut õli pannud, et terad korralikult tööle hakkaks. Üllatav on ka see, et need kaks hobust kellel oli õliga alati mingi allergialaadne reaktsioon olid diislit kasutades punnivabad. Samas olen kuulnud, et mõned just ohutuse kohapealt ei taha seda kasutada.
Rääkides veel igavatest asjadest, siis teisipäeval tuleb hobused korralikult ära pesta ning ma ei tea, kuidas ma seda teen, sest sees veel pesuruumi pole ja õues on ainult külm vesi, samas ma neid mustusekolle küll pügada ei saa. Popi pügamine on üldse selline küsimärk, sest ta pole just kõigerõõmsameelsem selliste asjade suhtes ja vb peab väiksetudupasta talle ennem sebima :S. Samas on pügamine minumeelest piisavalt oluline, et see on seda väärt. Ükspäev juba oligi, et peale pisut pikemat trenni õhtul Tixi lihtsalt ei kuivanud ära ja kui ma lõpuks vaatasin, et ta ok ja panin talliteki selga, oli see ikkagi veits niiskeks läinud. Nii, et ootan juba millal ta karvavabaks saab.

Niisiis nüüd on lood sellised, et Primadonna läks Tartusse ja ma ei saagi taga enam ratsutada. Temaga tegelemine oli jälle vähe teistmoodi kogemus. Kui hobune on saanud mitu varssa ja olnud üle 3 aasta ratsutamisest eemal, siis ei ole nii lihtne uuesti peale hakata, kuid samas ma pean Primmi kiitma sellest hoolimata andis ta endast parima ja mida trenn edasi seda rohkem ta ise ka sellest paistis mõnu tundvat. Loodetavasti saab ta varsti jälle ilusasse vormi ja jätkab oma ratsutamiskarjääri :)
Sellega seoses olen ma nüüd siis Santhe ja Django tõsisemalt ette võtnud ja varsti loodetavasti saan ka titemammad ette võtta, kui varsakud ära võõrutatakse. Kahjuks või õnneks, kes teab, müüdi minu lemmik varsamäradest maha. Hetkel ta jääb Seljametsa, aga eks paistab mis edasi, tahaks kindlasti näha mis ta siis endast kujutab. See ja üks mära veel on 4jased ja üks on alles 3 nii, et võiksid juba vaikselt midagi teha küll. Kõige põnevam on see, et keegi ei tea kas nad üldse hüpata ka mõistavad, sest ilmselgelt meil neile vabahüppeid pole tehtud, sest nad tulid juba tiinetena. Igatahes tegevust jätkub küllaga, oleks vaid aega, et kõike teha.
Santhe on sõidus olnud nii vähe, et midagi loota tast veel ei saa, aga liigub juba päris sirgelt ja mõnusalt edasi, vahest isegi liiga. Galopiga on veel üsna keeruline, sest ta ei oska ennast veel väga kanda ja tahab järjest kiiremaid ringe võtta. Samas ma üritan endale meelde tuletada, et ta ei ole sama mis mu vanemad hobused ja talt midagi peale elementaarse nõuda oleks hetkel liiga palju. Vähemalt talle meeldivad igasugused latiharjutused, alati üle lati minnes on tähelepanelik pisut isegi tahab minna sinna poole. Hüpanud ma olen taga vist kaks korda suvel, ehk üle mingite lattide jooksnud, muidugi tema on pigem selline hobune kes kohe algusest on teinud hüppeid, ei teinud sellised beebikaid ja läbironimist nagu paljud ja mingeid haiglasi õhkuhüppeid ka ei teinud, lihtsalt tegi hüppekese üle nagu vana hobune teeks. Ükspäev võimalik, et järgmine nädal teen taga mõne hüppe ja vaatan, kuidas maneežis lugu on. Üldiselt ta on olnud sellega väga leplik ja mõistlik- mitte nagu mõni kes juba võiks normaalsem olla selle koha pealt.
Djangot ma pean ka jällegi kiitma, ta on olnud ütlemata tubli poiss. Täna panin talle hoopis oma sadula ja oli veidi parem, ta selline lühike ja üsna laia seljaga ja sadulad ei taha tal õigesti otsas püsida, aga sellega oli üsna kobe. Kordele pannes jätsin vöö pingutamata, lihtsalt nii õrnalt ümber kui võimalik, ja ei järgnenud tavalist kaamelijooksu. Vaikselt augu haaval panin rohkem kinni ja talle paistis see sobivat. Tuurid maha joostud läksime maneeži, seal ta oli muhe nagu tal viimasel ajal kombeks. Läksin talle seekord otse selga, ei kõngutanud kõhuli ega midagi. Poiss oli protsessiga täiesti rahul. Ilusti ja vabalt jooksis mõlemat pidi juba traavi ja suuremad voldidki teeb ilusti ära. Temast on saanud ka selline kaisumõmmi, kui usaldab sind siis laseb endaga kõike teha, samas võõraga pigem pelgab.
Kaisumõmmidest rääkides, siis isiklikud mõmmikud panin täna hüppeid tegema, vabalt seekord. Ma tean, et kõik ei arva, et vabahüpped oleks midagi vajalikku, aga minu praktika on näidanud, et vähemalt Popile annab see alati enesekindlust juurde tal on võimalus teha ja valida sammu nii nagu ta soovib ja seljashüpates on ta tänu sellele palju lihtsam tõkkele sõita. Tixiga ma ei tea, ta pigem ootab vabahüpetel ka, et ma midagi teeks, käsiks edasi joosta või vaiksemalt võtta. Igatahes mõlemad hüppasid ilusti, kui Popi tavaliselt agul vähe pelgab seda koridori siis seekord polnud probleemi, Tixi üritas viilida ja pidin alguses teda 2korda käekõrvalt saatma, siis harjus ära. Nagu ma juba mainisin, siis ta on selline kes pigem sinule sõltub, seda nii vabalt kui seljas, seega ma pidin teda pidevalt ergutama või paar korda ka rahustama, samas hüppas hästi, tagumises otsas on tulnud jõudu niipalju juurde, et tõuked on tugevad ja ka suurmast tõkkest ülesaamine pole probleem. Miinusena on see, et kui ta mõnel korral tahtis viltu vasemale hüpata, siis jättis esimese kossi rohkem viltu,  aga tagant avab ta ägedalt. Kuna siiski ma ei olnud ta sammu valimisega 100% rahul siis ülemäära kõrgeks ei tahtnud panna, sest parem las olla kõik positiivne ja vähemalt ta ei jäänud seisma või kartma. Umbes 140-145n võis tõke olla, aga üsna arvestatava laiusega. Popi oli täna boksis kuidagi sellise natuke õnnetu või tüdinenud olemisega (see koppel kus tema käis on nüüd ära lammutatud) ja mõtlesin, kas üldse väga lasen tal hüpata, aga kohe kui tallist välja läksime muutus ta silmnähtavalt rõõmsamaks või vähemalt pilk läks selliseks säravaks. Lasin ta maneeži lahti ja tegi mõned tiirud, aga ei kapanud pööraselt, vaatasin, et raisk ta ikka nii ilusaks läinud ja võtsin talt päitsed ka ära (ja patsutasin ), et rohkem au naturelle oleks ja peale seda ta koguaeg tegi ringi ära ja tuli patsutamisele :). Läks siis kohe esimesest korrast ilusti üle ristikeste, võinohh tegi alguses sellised käppadega vehkivad hüpped ja lõi hüppepeal takka, aga ei kartnud ja ei hüpanud üle lindi, nagu ta on ka teinud. Igatahes pidin ta lihtsalt patsutamast ära saatma ja vaatama, et ta koridori läheks ning edasi ta juba tegi ise. Peale iga jumala hüpet tuli jooksuga minujuurde "jah ma olin tubli tahan oma patsupatsu saada". Temale ma seekord tõstsin ja tõstsin ja mitte mingit probleemi polnud, mida kõrgem on tõkke seda võimsam ja tehnilisem on hüpe ja lõpuks ei saanud enam lattaeda kõrgemaks tõsta,  okseri panin madalama ja lasin ka mõned korrad tulla, panin korra üsna laiaks ka ja tegi sellise hüppe nagu oleks ma talle nalja teinud. Uskumatu, kui palju tal jõudu on, ta küll ei ole selline hobune, kes alati suure varu hüpates jätab, aga jõudu tal on ülemõistuse, loodetavasti õnnestub seda järjest rohkem seljas ära kasutada. Igatahes, kui asju ära koristasin siis ta ka käis koguaeg järgi ja kui mul midagi käes polnud siis pidin ma patsutama teda muidugi- selline hellik.
Õhtul kui asju koristasin tallis ja jutustasin midagi seal, tegin mõlemal ülemised luugid lahti, Popile hirmsasti meeldib nii ja ta vaatas ringi ja natuke sügas ennast vastu äärt ja oli vähemalt hoopis elavama olekuga, kui ennam. Tixi, aga kasutas seda hetke pahanduste tegemiseks (nagi tõstsin juba enne heaga eemale), aga siis ta otsustas ukse lihtsalt lahti teha, õnneks me olime lähedal seal, aga noh ta kohe peab igasugu selliseid üleannetud asju alati tegema :))