Pole mõned päevad saanud mahti kirjutada, kuna jätsin oma arvuti Pärnusse nv ja netikaga on tobe kirjutada, kuna tal pole täpitähti :D

Midagi väga suursugust polegi nagu juhtunud, Tixi sai nv 3p ja Popi 4p puhata. Tix oli suhteliselt ärevil sellest ja kui sõitma läksin olin suht hirmul, aga tegelikult oli väga hea sõita. Tegmine mõnusa ratsastuse maneežis ja tal oli sellest jummala suva, et sees sõitsime. Tegime natuke küljepeale liikumisis, õlad sees on isegi suhteliselt normaalne, muud asjad vajavad kõvasti harjutamist, aga ta juba kannatab seda ilma üleliigse närveldamiseta. Positiivne on ka see, et ta jookseb galoppi vasakust jalast, kohati täiesti samasugust galoppi nagu paremastki, ilma sisse-välja vajumata, ma saan istuda ja ta jookseb! Eile siis üle 2nädala tegime hüppeid, suht  sahmerdas ja tahtis liiga tõmmata peale ja oli selline mitte lihtne. Mitu korda võtsin lihtsalt ta seisma ja tulin uuesti, lõpuks paar viimast tõket oli ühtlasem, pisut parem algtempo, aga ei tõmmanud enam kusagile. Järgmine kord panen vb martingali, talvel oli sellega parem.

Popi on olnud suhteliselt hea, mitte super, aga okei. Eile tuli juba trenn ja ei jõudnud eriti hüpata ja siis kiirjustasin ja siis polnud enam hea sõita ja siis ma andsin teda Reesale sõita veidi. Juba vaadates on näha et tahab veel kõvasti jõutrenni saada, aga ta on nunnu ikkagi :)

Ai mis veel on tore on see, et mul uus nunnu ja BE load nii, et me saame hakata treikut vedama :))

Võistlused

Kodus on ikka nii mugav võistelda, peab esimese asjana ära märkima !

Õnneks ei olnud vaja väga vara talli tormata, kuna meie sõit hakkas alles 12, seega pisut enne 11 olin tallis. Tõin hobused sisse, keerasin krihvid alla (kuna soendus polnud liival) ja puhastasin nad ära. Tixi pidi küll oma sõitu pisut ootama, aga Popi kord oli üsnapea käes. Kuna ta viimane TS võistlus oli üsna ebakindel siis ma sõitsin 105 / 115 temaga. 105 polnud ilus sõit, aga mõtlesin, et proovin siis ka pisut väiksemad pöörded teha ja gaasi anda. Peab ütlema, et tulemus oli hea, sõit mitte nii väga, aga I koht tal esimest korda seega tubli poiss. 115 Ma enam nii ei kapanud ja üritasin meeles pidada mida Siret ütles, et ma natuke rohkem tasakaalu taga hoiaks ja Popi hüppas päris tublisti jällegi puhas sõit ja V koht. Nüüd oli lõpuks Tixi kord ratsutada ja ta oli soenduses jubehea võrreldes viimase trenniga. Sõidu ajal natuke kakkus, aga polnud väga hull ning samuti oli puhas. Mõtlesin kauakaua kas lähen 125, lõpuks ikka läksin ning kuigi läks vähe pekki siis ma ei kahetse. Ise käkkisin mitme okseri peal sellega et viisin liiga hoota ta sinna lähedale ja tõmbas tagumise lati maha, aga noh mis seal ikka oma kp rekordit ma üle ei löönud ja Tixi kordagi ei kahelnud, pigem oli pisut väsinud ja noh mis seal ikka saab puhata natuke ja varsti jälle ehk võistelda :)

tähelepanekuid elust

Eile hüppasin mõlema hobusega ning jube ligadi-logadi oli see asi. Kohe näha, et vahepeal pole hüppamisega tegelenud ning jah suht selline veider oli. Hobused iseenesest pahad polnud, aga jubehästi ei hüpanud ka. Siret andis ka mõned näpunäited kõrvalt ja suured tänud talle selle eest :)
Täna jõudsin ainult Popiga sõita (mul selg jälle veits haige), ta oli nii mõnud ja liikuv ja pehme. galopis vb võiks pisut ümaram olla, aga ma ei kurda väga.
Pean nentima, et hobustele tõesti vist meeldib see õues olemine, sest eriti just Popi pole väga ammu nii rahul olnud. Ta on üsna mõistlik samas pole nagu uimane ega kange ega tülpinud :) Nii, et hetkel nad naudivad oma pikki päevi õues (vahel isegi nii 10h) täiel rinnal. Tixi halbadel ilmadel juba käib vihmakaga väljas, Popile viisin teki täna ehk siis tal on ka natuke mõnusam märja ilmaga olla :) 

Aeg möödub kohati päris kiiresti ning taas on üks nädalavahetus mööda saanud. Nädalavahetus täis vihma, päikest ja veel kõike muud.  Enne, kui täpsemalt räägin nädalavahetusest, siis pisut ka sellest, mis toimus nädala sees. Kohe esmaspäevast tegelesime sellega, et oma pure-bred takistussõidu oskuseid lihvida nii, et saaksime pisut hakkama ka koolisõidu ja krossiga. Esmalt siis krossiga. Popi pidi juba esmaspäeval katsetama, mis tunne on neid kauned pisikesi kinniseid takistusi hüpata, kui esimesed kaks tõket teda alguses kõhklema panid, siis edasi juba nautis ta uut väljundit täiel rinnal. Järgmisel päeval oli Tixi kord oma sammud krossirajae seada, ka tema sai asjaga suurepäraselt hakkama. Pisut näppisin ise teda osadele tõketele liiga lähedale ning pisike pankett oli esimesel korral keeruline tulla, kuid ei mingit kõhklust. Hüppasime ka mõne suurema tõkke ja hobune lendas nagu linnuke, siiski ei julgenud ma ise talle veel korralikku hoogu ning hüppasime sellises keskmises parkuuritempos. Popi käis too päev, või pigem oli tegu juba õhtuhämarusega, koolsõidu platsil, aga kuna mul skeem polnud veel ära õpitud, siis ratsutasime seal lihtsal ringikesi ja diagonaale. Kolmapäeval sõitsin mõlemaga ratsastusplatsil ning Tixiga oli esimene katse skeemi sõita üsna naeruväärne - mina kõver nagu kreeka "E" ja tema vingerdas nagu siidiuss. Popi oli pisut rohkem oma ülesannete kõrgusel ja sõitsime midagi skeemi moodi, kuigi mul endiselt polnud asi korralikult pähe õpitud.
Neljapäev oli taaskord aeg Popil krossi hüpata ning seekord ma teda kaks korda paluma ei pidanud, ainuke lahkarvamus oli esimest korda allahüpet tegema minnes, kui ta seda vaatama jäi, kuid järgmine kord polnud probleemi, seekord oli tal üsna hea meel, kui mõne sirge lasin tal kapata ning juba ise piilus kaugemale. Üks hirmus asi tegelikult oli ka - keegi hüppas batuudil platsi ääres, eramaja kõrval ning see hirmutas teda. Siiski mitte niipaju, et ta üldse sinna ei läheks. Punnitas silmi, aga läks. Tixi sai, aga veel koolisõitu harrastada, endiselt üsna vingerdavalt, aga mul oli skeem vähemalt meeles! (peaaegu) Reedel saabus mu madre ning uudistasime mõnda autot, kuid midagi konkreetset siiski ei leidnud. Hiljem läksime talli, kus veel viimased lihvid oma koolisõidu programmile andsin. Popi oli juba päris hea skeemis ning Tixi oli ka ilus.
Siis saabus lõpuks kauaoodatud nädalavahetus. Popi pidi oma skeemile esimesena startima ning saime asjaga  täiesti hakkama, tegime mõne pisikese vea nagu paar galoppi pakkumist traavis ja traavi pakkumist sammus ning sissesõidul  oli kohtuniku auto lausa nii hirmus, et pidi oma peakese õhku tõstma ja silmi punnitama. Kommentaarides öeldi veel, et pisut rahulikumalt oleks võinud traavis mõne asja teha, kuid üldiselt jäin ma rahule. Esimene skeem üle pika-pika aja. Läksime kohe ka takistussõitu, mille raja ma käigupealt ära õppisin (Beni stiilis). Popi oli üllatunud, et nii tillukesed tõkked ning ta kolistas ühte päris kõvasti, aga kõik jäi oma kohale ning seega oli tema töö selleks päevaks tehtud. Tixi oli oma klassi viimane ning jõudsime ilusti soendama. Päris hea oli soendus ning üllataval kombel tuli ka vasakust jalast galopp päris viisakalt välja, lõpuks kui oli meie kord minna polnud ma isegi enam närvis ning Tixi oli ka päris tore. Platsil tulid kõik harjutused päris kenasti välja ei olnud tavalist vingerdamist ega ka tagumiku sisse ajamist. Ise oleksin muidugi saanud kohati paremini istuda, kuid üldiselt olin mega rahul. Kohe kimasin ka takistussõitu, sest juba hakkasid tulema piisad ning kole ja suur vihmapilt oli peakohal. Hüpates läks ta kohe nii särtsu täis ja tegi pisikestel tõketel kohati päris suuri hüppeid kõik taaskord puhtalt ning ka tema jaoks oli sellega päev õhtus.
Vaatasime veel kõiksugu teisi sõite seal, kuid kogu selle aja vihma ladistas meile kaela sadada. Okei me olime küll varjus, aga põhimõtteliselt kohe peale minu sõidu lõppu, kuni õhtupimeduseni vihm muudkui tuli.
Pühapäev oli kauaoodatud krossi päev. Tixiga alustasime III positsioonilt (ks tulemus 68,..%) ja Popiga V (64,..%). Popi oli taaskord ennem ning, kuid tõin ka Tixi temaha koos sisse. Siis sai Popi omale suured ja ilusad naelkummid alla, panin talle rinnarihma ka ning endale turvavesti ning läksimegi nõndaviisi soendama (tavaline osa varustusest oli ka muidugi seljas). Juba selleks hetkeks oli asi üle aja läinud ning plaanitust kauem sain seal olla, aga hobune oli mõnus ja rõõmus. Kross oli tore, Popi päris alguses oli natuke segaduses, et kuhu ma siin üksi kappan, aga varsti oli tal juba mõte ainult järgmise tõkke poole. Suuremaid apsakaid sisse ei tulnud, ainult 10 tõkke ees kus oli limane ja lomp jne ei saanud head tõukekohta ning ta tegi sellise suure ja kauge hüppe, aga kokkuvõttes oli puhas ning ülisupperäge.
Kui Popi ärapandud oli aeg Tixi käes tallegi naelad alla ning tavalisest turvalisemad tagujala kaitsmed peale. Soojendus venis veelgi, kuid seekord ma olin juba selleks valmis ning ei hakkanud liiga vara seal traavitama-galopitama. Soenduses oli ta nii pulli täis tegi naltsi ja kepsutas ringi. Kui starti jõudsime, siis pelgasin veidi, et ega pahandust ei hakka tegema, kuid õnneks mitte. Trassil jooksis hea meelega edasi, kuid mingeid kitsekaid enam polnud aega teha. Kohati muidugi oleks võinud paremini tagasi tulla, sest kohati pidin talle ikka käe ette panema, kui tõke ligi tuli. Temaga oli samuti 10 raskem, ning läks pigem lähedalt ja väga paremalt äärest ning süsteemi polnud ma taga hüpanud ning seal läks esimesele veidi viltu ja pidin käega teda keerama, et õige tõke jälle ette jääks, kuid muidu oli samuti puhas ning supertubli sõit. Lõpptulemusena Tixi II ja Popi IV .. Mitte väga paha tulemus esimese kolmevõistluse kohta! Nad olid mõlemad lihtsalt nii head hobused seekord. Järgmine nädal jälle takistussõit, eks paistab kuidas me selle suure kappamise peale vähe mõistlikumas tempos ratsutamisega hakkama saame :P


Paar pilti ka! (autor on staarfotograaf Arno Raadom :D )

Kolimine ja nhts

Niisiis neljapäeval me alustasime oma teekonda Tartusse. Popile see ei meeldinud! Kui treikusse panime, siis esimene kord tuli ilusti, aga seisis natuke liiga keskel ja kui vaheseina hakkasime paikka lükkama läks see talle vastu tagumist jalga ja ta hakkas selle peale tõmblema. Järgmine kord tuli jälle sisse, aga veel vähem oli lootust, et tagant kinni saame. Siis hakkas lihtsalt nimodi jaurama, et tuli sisse ja kohe tagasi.. Proovisime nii ja naa... Hiljem panime treiku talli uste vahele siis ta vähemalt ei saanud ära vajuda kuhugi, mingi hetk tuli ikkagi peale ja hakkas sees sööma kaera. Läksin ise siis vaikselt talle taha ja sain tagumikupuu kinni. Tixi kappas heameelega Popi kõrvale ning paar tunnikest plaanitust hiljem olimegi teel. Tartusse saabusime 6ajal õhtul ning Grete aitas mul suksud maha võtta, see laabus kenasti.
Reedel siis oli plaanis teha 5 sõitu. Gracia oli tubli ja tegi puhta 90, Popi vana tõuk tegi mõlemas sõidus 1 tõrke ning Tixiga tegime mõlemas ühe vea. Laupäeval Graciaga hüppasime 100 mis oli ikka tema jaoks väga priske (suurem kui Perila 105) Jäi inimesi vaatama kasti tagant ning tegi kohapealt hüppe ja pani jalad tagant kasti peale ning peale seda ei tahtnud enam üldse edasi liikuda. Süsteemist ronis läbi ja järgmise ees keerasin ära sest ei saand kohe 5fuleega hoogu sisse. Paar tõket veel ronis üle, aga viimase suure okseri ees lihtsalt jäi traavi-sammu-seisma... Oleks ju võinud, aga mis seal ikka.. Ta ju alles nii vähe võistelnud ja hüpanud ju see oli tema jaoks natuke liiga palju . Popi 6a sõidus otsustas mitte süsteem hüpata (mingi aed oli seal mis talle ei sobinud :@  ) 115 tegi ka veel korra sama tõkke ees tõrke, aga siis teine kord udjasin ikka korralikult ja sai aru küll, et tuleb minna.. Tixi hüppas 6a sõidu ilusti, ise jälle tegin ühe okseri peal vea ja 4kp.. Seega oli Tixi ainuke kes pühapäeval hüppama pidi.
Ma olin hommikul juba närvis, et kuidas ma selle 125ga hakkama saan pole ju hüpanud ja Luunjas nad eelmised päevad ikka panid ka takistused üles +5cm nii, et jah ma paanitsesin veidi. Kui ükskord sain rada vaatama siis ei olnud väga hull, kõrged okserid polnud ülemäära laiad va. viimane mis oli mumeelest suht kopsakas.  Soendusel oli Tixi hea ja Marek luges viimased sõnad peale. Alguses siiski käkkisin ise ära ja esimese lükkasin jube kaugelt ja teisele läks hirmus viltu ja lähedale ning need tulid kahjuks ka alla. Ülejäänud rada oli väga hea, kartsin ise suurt veekraavi, aga see läks ilusti ainult laine ees natuke vingerdas ja see tuli ka maha. Tulemus 12kp polnud nagu kõige parem, samas sõit oli üldiselt hea ja hobune hüppas väga hästi :)
Popi muidugi suutis paraja jama juba tekitada Saksas, lõhkus mitu aeda ära, lõhkus ennast ära ja õhtul veel ka minu käe :)
Täna hommikul läksin ise kaheksast talli, et saaks välja viia ja vaadata, kuidas nad on. Tixi oli viisakas, Bridney natuke jamas ja läks mulgust mitte sisse vaid hüppas kõrvale ja kappas murul. Lõpuks saime ta ka sisse ja nad vist said koos ilusti hakkama.
Popile panin traadi asemele elektrilindi ja seda ta ehk austab rohkem, sest hetkel ta jäi sinna püsima ja heina sööma :) Loodame, et nad on viisakad ja kui ma õhtupoole lähen, siis on kõik normaalne.