Aeg möödub kohati päris kiiresti ning taas on üks nädalavahetus mööda saanud. Nädalavahetus täis vihma, päikest ja veel kõike muud. Enne, kui täpsemalt räägin nädalavahetusest, siis pisut ka sellest, mis toimus nädala sees. Kohe esmaspäevast tegelesime sellega, et oma pure-bred takistussõidu oskuseid lihvida nii, et saaksime pisut hakkama ka koolisõidu ja krossiga. Esmalt siis krossiga. Popi pidi juba esmaspäeval katsetama, mis tunne on neid kauned pisikesi kinniseid takistusi hüpata, kui esimesed kaks tõket teda alguses kõhklema panid, siis edasi juba nautis ta uut väljundit täiel rinnal. Järgmisel päeval oli Tixi kord oma sammud krossirajae seada, ka tema sai asjaga suurepäraselt hakkama. Pisut näppisin ise teda osadele tõketele liiga lähedale ning pisike pankett oli esimesel korral keeruline tulla, kuid ei mingit kõhklust. Hüppasime ka mõne suurema tõkke ja hobune lendas nagu linnuke, siiski ei julgenud ma ise talle veel korralikku hoogu ning hüppasime sellises keskmises parkuuritempos. Popi käis too päev, või pigem oli tegu juba õhtuhämarusega, koolsõidu platsil, aga kuna mul skeem polnud veel ära õpitud, siis ratsutasime seal lihtsal ringikesi ja diagonaale. Kolmapäeval sõitsin mõlemaga ratsastusplatsil ning Tixiga oli esimene katse skeemi sõita üsna naeruväärne - mina kõver nagu kreeka "E" ja tema vingerdas nagu siidiuss. Popi oli pisut rohkem oma ülesannete kõrgusel ja sõitsime midagi skeemi moodi, kuigi mul endiselt polnud asi korralikult pähe õpitud.
Neljapäev oli taaskord aeg Popil krossi hüpata ning seekord ma teda kaks korda paluma ei pidanud, ainuke lahkarvamus oli esimest korda allahüpet tegema minnes, kui ta seda vaatama jäi, kuid järgmine kord polnud probleemi, seekord oli tal üsna hea meel, kui mõne sirge lasin tal kapata ning juba ise piilus kaugemale. Üks hirmus asi tegelikult oli ka - keegi hüppas batuudil platsi ääres, eramaja kõrval ning see hirmutas teda. Siiski mitte niipaju, et ta üldse sinna ei läheks. Punnitas silmi, aga läks. Tixi sai, aga veel koolisõitu harrastada, endiselt üsna vingerdavalt, aga mul oli skeem vähemalt meeles! (peaaegu) Reedel saabus mu madre ning uudistasime mõnda autot, kuid midagi konkreetset siiski ei leidnud. Hiljem läksime talli, kus veel viimased lihvid oma koolisõidu programmile andsin. Popi oli juba päris hea skeemis ning Tixi oli ka ilus.
Siis saabus lõpuks kauaoodatud nädalavahetus. Popi pidi oma skeemile esimesena startima ning saime asjaga täiesti hakkama, tegime mõne pisikese vea nagu paar galoppi pakkumist traavis ja traavi pakkumist sammus ning sissesõidul oli kohtuniku auto lausa nii hirmus, et pidi oma peakese õhku tõstma ja silmi punnitama. Kommentaarides öeldi veel, et pisut rahulikumalt oleks võinud traavis mõne asja teha, kuid üldiselt jäin ma rahule. Esimene skeem üle pika-pika aja. Läksime kohe ka takistussõitu, mille raja ma käigupealt ära õppisin (Beni stiilis). Popi oli üllatunud, et nii tillukesed tõkked ning ta kolistas ühte päris kõvasti, aga kõik jäi oma kohale ning seega oli tema töö selleks päevaks tehtud. Tixi oli oma klassi viimane ning jõudsime ilusti soendama. Päris hea oli soendus ning üllataval kombel tuli ka vasakust jalast galopp päris viisakalt välja, lõpuks kui oli meie kord minna polnud ma isegi enam närvis ning Tixi oli ka päris tore. Platsil tulid kõik harjutused päris kenasti välja ei olnud tavalist vingerdamist ega ka tagumiku sisse ajamist. Ise oleksin muidugi saanud kohati paremini istuda, kuid üldiselt olin mega rahul. Kohe kimasin ka takistussõitu, sest juba hakkasid tulema piisad ning kole ja suur vihmapilt oli peakohal. Hüpates läks ta kohe nii särtsu täis ja tegi pisikestel tõketel kohati päris suuri hüppeid kõik taaskord puhtalt ning ka tema jaoks oli sellega päev õhtus.
Vaatasime veel kõiksugu teisi sõite seal, kuid kogu selle aja vihma ladistas meile kaela sadada. Okei me olime küll varjus, aga põhimõtteliselt kohe peale minu sõidu lõppu, kuni õhtupimeduseni vihm muudkui tuli.
Pühapäev oli kauaoodatud krossi päev. Tixiga alustasime III positsioonilt (ks tulemus 68,..%) ja Popiga V (64,..%). Popi oli taaskord ennem ning, kuid tõin ka Tixi temaha koos sisse. Siis sai Popi omale suured ja ilusad naelkummid alla, panin talle rinnarihma ka ning endale turvavesti ning läksimegi nõndaviisi soendama (tavaline osa varustusest oli ka muidugi seljas). Juba selleks hetkeks oli asi üle aja läinud ning plaanitust kauem sain seal olla, aga hobune oli mõnus ja rõõmus. Kross oli tore, Popi päris alguses oli natuke segaduses, et kuhu ma siin üksi kappan, aga varsti oli tal juba mõte ainult järgmise tõkke poole. Suuremaid apsakaid sisse ei tulnud, ainult 10 tõkke ees kus oli limane ja lomp jne ei saanud head tõukekohta ning ta tegi sellise suure ja kauge hüppe, aga kokkuvõttes oli puhas ning ülisupperäge.
Kui Popi ärapandud oli aeg Tixi käes tallegi naelad alla ning tavalisest turvalisemad tagujala kaitsmed peale. Soojendus venis veelgi, kuid seekord ma olin juba selleks valmis ning ei hakkanud liiga vara seal traavitama-galopitama. Soenduses oli ta nii pulli täis tegi naltsi ja kepsutas ringi. Kui starti jõudsime, siis pelgasin veidi, et ega pahandust ei hakka tegema, kuid õnneks mitte. Trassil jooksis hea meelega edasi, kuid mingeid kitsekaid enam polnud aega teha. Kohati muidugi oleks võinud paremini tagasi tulla, sest kohati pidin talle ikka käe ette panema, kui tõke ligi tuli. Temaga oli samuti 10 raskem, ning läks pigem lähedalt ja väga paremalt äärest ning süsteemi polnud ma taga hüpanud ning seal läks esimesele veidi viltu ja pidin käega teda keerama, et õige tõke jälle ette jääks, kuid muidu oli samuti puhas ning supertubli sõit. Lõpptulemusena Tixi II ja Popi IV .. Mitte väga paha tulemus esimese kolmevõistluse kohta! Nad olid mõlemad lihtsalt nii head hobused seekord. Järgmine nädal jälle takistussõit, eks paistab kuidas me selle suure kappamise peale vähe mõistlikumas tempos ratsutamisega hakkama saame :P
Paar pilti ka! (autor on staarfotograaf Arno Raadom :D )
0 kommentaari:
Postita kommentaar