Aeg/raha/aeg/raha

MA pole siia kirjutanud vist rohkem, kui pool aastat, aga mul on igav ja mul on natuke masekas ja siis noh..
Igatahes, kui keegi peaks seda lugema, kes ei tea, siis mul on hetkel ainult üks suksu. Arctica läks oma elu elama Soome :) Mis on ühtlasi kurb, kui rõõmus asi. Meie ratsutamine ei sobinud omavahel ja temas on kindlasi rohkem, kui ta minuga näitas. Samas oli ta mu pisike beebi ja lemmikloomana jään ma teda alati igatsema.
Nüüd me oleme siis Popiga kahekesi, või noh tema on rohkem üksi - koos teiste hobustega. Ta paistab üsna rõõmus olukorra üle, kus ta põhiline töö on Oscariga tšillida ja süüa :) Ta elab meil siis Juurimaa tallis, kus me väga rahul oleme elukesega. Hea rahulik ja minu uuele kodule väga lähedal (alla 3km ) ja ikka ma ei jõua sinna. Suuresti on süüdi mu elukorraldus, ma olen muutunud relatiivselt tavaliseks inimeseks. Ma teen inimtööd -  ehk siis olen pisikeses kingapoes müügikonsultant,  vahetustega töö, 10-20 mis tähendab tööpäevadel talli ei jõua, vähemalt sellisel pimedal ajal mitte. Puhkepäevadel pean tihti Pärnus käima ja lõpuks Popit näen ikka heal juhul paar korda nädalas.
Ma nii tahaks, et mul oleks kedagi taga sõitma panna mõned päevad, aga noh siin mul pole sellist inimest :(
Oma uude ellu olen ma ühele inimesele lisaks ühe loomakese võtnud - koera. Ma nii ammu tahtsin päris oma koera ja nüüd ta meil ongi beagle tõugu tüdruk, Sonja! Ilus väike pätt, juba 9 kuune kiusam meid ja kõiki teisi lõputult..Igatahes ma olen vist päris inimeste maailma sattunud, sest kui on raha, siis pole aega ja kui aega on, siis pole võimalik oma elustiili ülal pidada :) Niisugune nutulaul siis üle pika aja :)

Jeii kevade mood asi :)

Tinkywinky Tipsi Lalaa Poooo
ma tegelen ka ratsutamisega.
Seljametsas punasega olen juba ulme rahul. Nii harva, kui ma ka ei käi, siis ta on juba nagu ratsahobune. 11-12 x seljas olnud ja ta jookseb juba paremini, kui Tixi raisk. Isegi hüppeid teeb juba. Mu lemmikloomake reaalselt.
Siin (Tartus) olen ka nüüd jälle aktiivsemalt ratsasporti harrastama hakanud. Kui jaanuar oli selline, lebo veel.  Siis nüüd on trenn trenn. Popi on olnud amazing. Pehme, tundlik, meeldiv. Ülim. Tixi pahurdas ja oli vahepeal jube vihane. Vahetasin sadulat läks paremaks. Pean midagi SeaBisiga ette võtma.
Mu järgmine projekthobune Oligarh on ka vaikselt tegemas samme ratsuks saamise poole. Veider loomake, peale selle, et ta mind alla viskas aasta lõpus suutis ta ühel teisel inimesel käeluu murda. Taht's my boy !
Suur loomake, aga vaikselt harjutame endast üle olemist ja kordel töötame lihaste arendamisega. Muud polegi head.