uskumatu

Ma tegin täna kõik 6 tupsut ja nad kõik olid tublid :)
Mex juba saab ratsutamisest vaikselt aru
Soršu käis sadulaga kordel
Sannu on taas sadulas ja päris tubli
Dj oli ok ratsutada
Tixiga hüppamisel tegime edusamme sammude paika saamisega
Popi hüppas tublisti

:)

Ma olen nii buzy viimasel ajal olnud, et suht vähe talli saanud, nädala lõpupoole jäi 2päeva täiesti vahele. Hobused on muidu üsna sellised keskmised olnud, mite väga head, ega õudselt pahad :)
Õnneks Kristiina on paar korda Tixiga ratsutanud, kui mul kiire on nii, et pliks saaks ikka oma energiat maha kapata :)
Ainult üks jubepahapahapaha asi on see, et Tixil tekk hõõrub (õigemini tekid), ta selline kiitsakas ka ja noh rinnapealt hõõrub veits, aga ka õlgade pealt ja ka külje pealt (peaaegu sellise koha pealt nagu oleks säärega nühkind, pisut tagapoolt) ja siis puusanukkide pealtl.  Ma ei tea ma olen erinevaid tekkide kombinatsioone proovinud, aga tulemus ikka suht sama :S:S:S  eile katsetasin viimast lahendust mis pähe tuli kui see ka asja paremaks ei tee, siis on väga pahasti :(

trennivideo

http://www.youtube.com/watch?v=bnHEbS6lYjs&feature=plcp&context=C36c5f90UDOEgsToPDskLQzPz9fiQ4VzsHRAxr7bB3
Täna tegelesin igasuguste veidrate asjadega mis mahuvad klippimise ja vabakate vahele. Igatahes Heinigeri terad on supper. Popi oli alguses pulli täis ja tegi nalja (vb seepärast et panin talle teise sadula ja ta on väga tundlik igasugustele muutustele) hiljem oli vägasupper ratsutada.

isegi meie saime trenni juhuslikult...

 Jesh . Täiesti juhuslikult saingi täna trenni. Eile sõitsin I. hobuseid kuna ta nii väga palus ning täna pidi keegi vaatama tulema. Muidugi ta ei maininud, et üks tal pole pmst mitu kuud ratsutanud (ainult paar korda oma traumade vahepeal) ja viimasest korrast ka mõni nädal möödas. Aga läks täitsa hästi see asi.
Oma hobuseid polnud ka saand paar päeva liigutada ja eile olid suht sellised "elavad" , aga ei midagi koletut. Ei tahtnud must lahti saada ega midagi.
Täna siis I. Tuli koos Oweniga, viimane tuli proovima ja videoid tegema etc. Igatahes kuna me Daisiga sama aeg sõitma juhtusime, siis saime päris korraliku trenni talt ja Tix hüppas ülimegatublisti (Y).
Pärast saime Popiga veel ka trenni ja suurim viga temaga on see, et ei anna kätt piisavalt järgi ja ta on nii suur, et ta tahaks palju rohkem ratset maandudes. Väga raske oli seda teha, kuna mul see tohutu harjumus ja kuna ma nii väike ja ta nii suur, siis see teeb olukorra üsna keeruliseks. Pärast hüppasime Popiga päris suurt okserit (meie jaoks 140..). Selle peal ta tegi ikka hüppeliigutuse moodi asja ka. Muidu lihtsalt astub üle tõkete oma ämblikusammu :D Tixiga on viga jällegi see, et ma sätin tal koguaeg sammu, aga ta ise peaks seda tegema ja ma niisama istuma ja ootama tõket. Ja põhiline on see, et rohkem reied ümber ja käsi hästi pehmeks.
Vot! Sain nii palju asju mida ma ise tähele ei ole pannud, et nendega vaeva näha :)

filmike

Yesh. Nagu pealkirjas kirjas tegin filmi mõmmikutest.
Hüppasin siis üle pika aja nö. parkuuri moodi asja, ponikesed hüppasid päris tublilt. Popi oli pisut kits oma nurkades, aga eino nad olid mõlemad täitsa ok. Kuigi Popiga on suht suva mis kõrgusel tõkke poole põrutada (vähemalt kodus), siis Tixiga ma natuke pelgan tavaliselt rohkem, aga seekord oli kuidagi hea kindel taga. Ta oli üsna ühtlane sõita ka, ainult jube pika ratsmega sõitsin (seda nägin pärast) sõidu ajal ei pannud tähele, sest sõita tõesti oli hea. Kui  Popiga olid tõkked 115-120 peal, siis Tixiga vist midagi alla 120 polnudki, okserid olid isegi peale.
Mul on nüüd väike lootus, et ehk saab trennitada nendega kellegi abiga varsti, ehk paistab, ära kuluks küll ;)

http://www.youtube.com/watch?v=zke5J_YL_5s&feature=colike
(kui esimene link ei avane siis, http://toru.ee/view/4a38f41595bd )

How many mistakes can we make?

See on küsimus mis mind viimasel ajal on kummitanud. Viimasel ajal olen ma enamasti üksinda ratsutanud, ainult hüppetrenne võtnud. Tänu sellele, aga on asju mis teevad trennid puudulikuks. Ma lihtsalt keskendun teatud probleemile, mis mind häirib, kuid seda tehes ma tekitan juurde uusi. Isegi kui hobused on head, siis ma lihtsalt ratsutan nendega viimata neid uuele tasemele. Ma tean, et ma oskaks neile veel palju õpetada, aga jäädes kinni mingisse auku, siis on nii keeruline samamoodi jätkata. Sellepärast on hea, kui vahest hobused puhkavad ja on hea ise eemal olla. Tagasi tulles lihtsalt on tunned oma vigu paremini - minu master viga on mu käed, ma tihti tahan oma muid vigu nende tegevusega kompenseerida, aga see on võimatu. Ma lugesin ükspäev huvitavat artiklit Horse&Rider'ist ja ma lihtsalt sain aru, et thats me ur talking 'bout ning trenni minnes ma pidasin seda meeles ja üllataval kombel see aitas. Ma lihtsalt pean andma võimaluse hobusel teha vigu, et ma saaks aidata tal neid parandada, mitte neid ainult ennetada. Peale seda ma otsisin välja oma märkmed Piggy trennist (huh 2010a nov) ning nüüd enda hobustega sõites ma saan nii paljudest asjadest aru. Tookord, kui ta mulle trenni andis sõitsin ma ühe schoolmasteri ja ühe beebiga, kes kellega ma vaid mõned korrad olin sõitnud ja ma ei osanud kuidagi aru saada mida Piggy tahtis, et ma saavutaks. Nüüd oma hobustega on asi teisiti, nende probleemid on seotud 99% minuga ja sellega kuidas ma mida teen ning parandades ennast on tulemus palju parem. Tookord, aga tehes neid samu asju ei tekkinud mul murdepunkti, kus ma oleks tundnud, et JAH ma teen midagi teisiti ja hobune kohe vastab teisiti.
See toob mind tagasi mõttele, et kui tore oleks kui oleks mõni huvitav treener, kes oskab minu vigu näha ja neid parandada.
Igatahes ma olen nendega viimasel ajal pühade tõttu vähe jõudnud sõita, aga nad on olnud head, eriti Tixi, kellele iga liigutus, mis seljas teha eriti tähtis on. Ta on nii paremat, kui vasakut pidi olnud väga hea, mis on ime, sest ta on alati olnud paremapoolne. Galopp pole mitte ette alla lõdvestatud hea, vaid pigem juba jõuline ja minu ees.
Popi on olnud veits kits, ükspäev me sõitsime taga pimedas maneežis, sest elektrit polnud, ning pimeda all ma mõtlen ilma akendeta pimedat, ainult aukudest tuli valgust, aga väljas vähemalt oli valge too päev, siiski oli ta paras troll ja ma ei suutnud ennast peatada tema pidevalt üle kontrollimisest, mis viis asja veel halvemaks, aga arvestades olukorda oli see siiski täitsa talutav ratsutamine. Tixiga ratsutasin ka 2p ilma valguseta, aga ta oli täpselt sama normaalne, kui iga teine päev, rahulik ja usaldav.
Popist edasi rääkides, siis täna nt sain ta väga heaks ja pehmeks ja paindlikuks ja ainuke mure oli see, et ta on ühes ääres millegi pärast trollima hakanud ja ta vähe üritas seda ka täna kuid lõpuks oli 89% hea :D

Eelmist aastat ma kokku võtta vist ei ürita, aga huvitav fakt on see, et kõige muu kõrvalt sai 6 hobust sadulasse pandud. selle aasta suurepäraseid plaane mul ka veel ei ole, kuid 6-aastane hobune on juba päris suur, et midagi vaikselt teha, loodan lihtalt, et mõni unistustest ka teoks saaks ning ma tõesti loodan, et aasta sisse mahuks ka BE-kat tegemine :D
fingers crossed selleks aastaks igatahes