teisipäev, 3. jaanuar 2012

How many mistakes can we make?

See on küsimus mis mind viimasel ajal on kummitanud. Viimasel ajal olen ma enamasti üksinda ratsutanud, ainult hüppetrenne võtnud. Tänu sellele, aga on asju mis teevad trennid puudulikuks. Ma lihtsalt keskendun teatud probleemile, mis mind häirib, kuid seda tehes ma tekitan juurde uusi. Isegi kui hobused on head, siis ma lihtsalt ratsutan nendega viimata neid uuele tasemele. Ma tean, et ma oskaks neile veel palju õpetada, aga jäädes kinni mingisse auku, siis on nii keeruline samamoodi jätkata. Sellepärast on hea, kui vahest hobused puhkavad ja on hea ise eemal olla. Tagasi tulles lihtsalt on tunned oma vigu paremini - minu master viga on mu käed, ma tihti tahan oma muid vigu nende tegevusega kompenseerida, aga see on võimatu. Ma lugesin ükspäev huvitavat artiklit Horse&Rider'ist ja ma lihtsalt sain aru, et thats me ur talking 'bout ning trenni minnes ma pidasin seda meeles ja üllataval kombel see aitas. Ma lihtsalt pean andma võimaluse hobusel teha vigu, et ma saaks aidata tal neid parandada, mitte neid ainult ennetada. Peale seda ma otsisin välja oma märkmed Piggy trennist (huh 2010a nov) ning nüüd enda hobustega sõites ma saan nii paljudest asjadest aru. Tookord, kui ta mulle trenni andis sõitsin ma ühe schoolmasteri ja ühe beebiga, kes kellega ma vaid mõned korrad olin sõitnud ja ma ei osanud kuidagi aru saada mida Piggy tahtis, et ma saavutaks. Nüüd oma hobustega on asi teisiti, nende probleemid on seotud 99% minuga ja sellega kuidas ma mida teen ning parandades ennast on tulemus palju parem. Tookord, aga tehes neid samu asju ei tekkinud mul murdepunkti, kus ma oleks tundnud, et JAH ma teen midagi teisiti ja hobune kohe vastab teisiti.
See toob mind tagasi mõttele, et kui tore oleks kui oleks mõni huvitav treener, kes oskab minu vigu näha ja neid parandada.
Igatahes ma olen nendega viimasel ajal pühade tõttu vähe jõudnud sõita, aga nad on olnud head, eriti Tixi, kellele iga liigutus, mis seljas teha eriti tähtis on. Ta on nii paremat, kui vasakut pidi olnud väga hea, mis on ime, sest ta on alati olnud paremapoolne. Galopp pole mitte ette alla lõdvestatud hea, vaid pigem juba jõuline ja minu ees.
Popi on olnud veits kits, ükspäev me sõitsime taga pimedas maneežis, sest elektrit polnud, ning pimeda all ma mõtlen ilma akendeta pimedat, ainult aukudest tuli valgust, aga väljas vähemalt oli valge too päev, siiski oli ta paras troll ja ma ei suutnud ennast peatada tema pidevalt üle kontrollimisest, mis viis asja veel halvemaks, aga arvestades olukorda oli see siiski täitsa talutav ratsutamine. Tixiga ratsutasin ka 2p ilma valguseta, aga ta oli täpselt sama normaalne, kui iga teine päev, rahulik ja usaldav.
Popist edasi rääkides, siis täna nt sain ta väga heaks ja pehmeks ja paindlikuks ja ainuke mure oli see, et ta on ühes ääres millegi pärast trollima hakanud ja ta vähe üritas seda ka täna kuid lõpuks oli 89% hea :D

Eelmist aastat ma kokku võtta vist ei ürita, aga huvitav fakt on see, et kõige muu kõrvalt sai 6 hobust sadulasse pandud. selle aasta suurepäraseid plaane mul ka veel ei ole, kuid 6-aastane hobune on juba päris suur, et midagi vaikselt teha, loodan lihtalt, et mõni unistustest ka teoks saaks ning ma tõesti loodan, et aasta sisse mahuks ka BE-kat tegemine :D
fingers crossed selleks aastaks igatahes

1 kommentaari:

Ann Meriste-White ütles ...

Piggy nagu Piggy French?