neljapäev, 27. oktoober 2011

Nad on vahepeal nii suureks kasvanud, isegi targemaks saanud ma pean mainima. Ma ei saa öelda, et mul kooli kõrvalt neile liiga palju aega jätkub, aga tallis ma ikka käin iga päev ja liigutan neid ka igapäev, sõita lihtsalt alati ei jõua. Kool võtab lihtsalt füüsiliselt enamus mu ajast ja kodutööde jaoks lihtsalt ei jää aega talli kõrvalt ja kui mul tähtajad on käes, siis on selline hullumaja, et no korralik.
Tagasi pöördudes sinna kus ma mainisin, et nad on nii suureks kasvanud, siis see on fakt. Muidugi suvel me tegime ikka palju tööd ka, nad on lihtsalt mind viimasel ajal nii palju õpetanud. Eriti Popi, mul on olnud väga häid ja mugavaid hobuseid sõita, kuid ma ütlen, et kui ta on heas tujus, siis ei ole meeldivamat hobust sõita. Ma ei saa parata tema iseloomu, ta on selline nagu ta on, aga kui ta mind usaldab, siis ta on amazing ja ma ei ütle seda niisama. Tema kasvamise protsess on lihtsalt palju pikem olnud kui paljudel teisel hobustel ja kindlasti ei ole ta veel vaimselt nii kindel, et ma 100% tema peale loota saaks, kuid ma usun sellesse hobusesse ja tema võimetesse  .
Tixi on ka palju muutunud, ta on kindlam endas, mis muudab temaga sõitmise äärmusest-äärmusse. Kui ta on järjest olnud töös, siis ta on lihtsalt ülilihtne ja meeldiv. Ta on tasakaalus nii vaimselt, kui füüsiliselt ning mis äärmiselt märkimisväärne ta hüppab ülihästi. Samas kuu alguses oli ta nädalake sundpuhkusel ning ta ei saanud õues käia ja minimaalselt jooksutasin teda nööri otsas. Kui lõpuks sõitma sain siis ta lihtsalt oli kindel, et tema tahab mind sealt otsast alla saada. Jumal tänatud, et ei saanud, aga ta tõsimeeli andis endast parima. Seega jah temast on saanud mära! Temajuures pakub, aga enim rõõmu see,  et ta on palju ümaramaks läinud, vb natuke kõhtu on ka seetõttu liiga palju, aga see pole oluline, ta tagumine osa on palju rohkem arenenud, nii lihase kui väikse polstri poolest ning see samuti on mõjutanud ta tasakaalu ja hüppamist.
Halb on saabunud sügisega see, et hobuseid pole enam kuhugi välja panna, no reaalselt on, aga kui nad tahavad peale söömise veel midagi koplis teha, siis see on pea võimatu, sest murukoplid on ülilibedad. Mudakoplisse samuti ei saa panna, sest mõnes kohas on savine ja kus pole on lihtsalt löga, seega ootame, et liivapinnasega jooksukoppel valmis saaks.
Kindlasti ma võiksin midagi veel lisada, aga ma just jõudsin arusaamisele, et see aeg mis ma siia kirjutasin ma oleks võinud teha oma sotsioloogia kokkuvõtet.

Lugemissoovitus: Seksuaalsuse ajalugu I

0 kommentaari: