Aeg/raha/aeg/raha

MA pole siia kirjutanud vist rohkem, kui pool aastat, aga mul on igav ja mul on natuke masekas ja siis noh..
Igatahes, kui keegi peaks seda lugema, kes ei tea, siis mul on hetkel ainult üks suksu. Arctica läks oma elu elama Soome :) Mis on ühtlasi kurb, kui rõõmus asi. Meie ratsutamine ei sobinud omavahel ja temas on kindlasi rohkem, kui ta minuga näitas. Samas oli ta mu pisike beebi ja lemmikloomana jään ma teda alati igatsema.
Nüüd me oleme siis Popiga kahekesi, või noh tema on rohkem üksi - koos teiste hobustega. Ta paistab üsna rõõmus olukorra üle, kus ta põhiline töö on Oscariga tšillida ja süüa :) Ta elab meil siis Juurimaa tallis, kus me väga rahul oleme elukesega. Hea rahulik ja minu uuele kodule väga lähedal (alla 3km ) ja ikka ma ei jõua sinna. Suuresti on süüdi mu elukorraldus, ma olen muutunud relatiivselt tavaliseks inimeseks. Ma teen inimtööd -  ehk siis olen pisikeses kingapoes müügikonsultant,  vahetustega töö, 10-20 mis tähendab tööpäevadel talli ei jõua, vähemalt sellisel pimedal ajal mitte. Puhkepäevadel pean tihti Pärnus käima ja lõpuks Popit näen ikka heal juhul paar korda nädalas.
Ma nii tahaks, et mul oleks kedagi taga sõitma panna mõned päevad, aga noh siin mul pole sellist inimest :(
Oma uude ellu olen ma ühele inimesele lisaks ühe loomakese võtnud - koera. Ma nii ammu tahtsin päris oma koera ja nüüd ta meil ongi beagle tõugu tüdruk, Sonja! Ilus väike pätt, juba 9 kuune kiusam meid ja kõiki teisi lõputult..Igatahes ma olen vist päris inimeste maailma sattunud, sest kui on raha, siis pole aega ja kui aega on, siis pole võimalik oma elustiili ülal pidada :) Niisugune nutulaul siis üle pika aja :)

Jeii kevade mood asi :)

Tinkywinky Tipsi Lalaa Poooo
ma tegelen ka ratsutamisega.
Seljametsas punasega olen juba ulme rahul. Nii harva, kui ma ka ei käi, siis ta on juba nagu ratsahobune. 11-12 x seljas olnud ja ta jookseb juba paremini, kui Tixi raisk. Isegi hüppeid teeb juba. Mu lemmikloomake reaalselt.
Siin (Tartus) olen ka nüüd jälle aktiivsemalt ratsasporti harrastama hakanud. Kui jaanuar oli selline, lebo veel.  Siis nüüd on trenn trenn. Popi on olnud amazing. Pehme, tundlik, meeldiv. Ülim. Tixi pahurdas ja oli vahepeal jube vihane. Vahetasin sadulat läks paremaks. Pean midagi SeaBisiga ette võtma.
Mu järgmine projekthobune Oligarh on ka vaikselt tegemas samme ratsuks saamise poole. Veider loomake, peale selle, et ta mind alla viskas aasta lõpus suutis ta ühel teisel inimesel käeluu murda. Taht's my boy !
Suur loomake, aga vaikselt harjutame endast üle olemist ja kordel töötame lihaste arendamisega. Muud polegi head.

Ilusaid pühi :)

winter break
Hobused on teinud nii tööd, kui puhanud tänu külmale. Pätu sai päris korralikult trenni koguaeg, kahjuks läks tagasi omankule nagu oli kokku lepitud. Miss her already :(
Popi on hakamoridega vahepeal paar hüpet teinud ja siiamaani on hea olnud, Tixi oli peale nädalast puhkust nagu uss, siiamaani on..aga hüppab RAISK
Täna võtsin teekonna Seljametsa ette, pikk sõit 3h ja veidi peale läks, kuna teed libedad ja mul maasturil tagavedu. Lapsed olid väga viisakad taga, kordagi vist ei kostunud, et keegi seal olekski. Popi sai oma vana boksi :) Tixi sai enda vana boksi kõrvale :) Nad olid üsna rahul. Homme katsun nii õuesaamise, kui ka ratsutamisega tegeleda :)

Seiklused

Jah seiklusi oli see nädalalõpp palju. Muidugi tuli "kauaoodatud" lumi ja sellega ka külmakraadid. Hobused said tekke rohkem/paksemaid selga. Autodega oli suht tore sõita, minu 4x4 on küll üsna hea sellisteks oludeks, kuid siiski oli talli sõit selline 60-70ga kruiisimine. Pätuke on olnud päris tubli laps, tegime hüppeid isegi üks päev, endiselt peab taga olema 100% valvas aga me saame hakkama. Nüüd ta saab paar päeva puhkust peale intensiivset nädalat, kuigi üks päev, mis on täna pidi Reesa teda korralikult kordetama :)
Seiklustest nüüd lähemalt, pihta hakkas see juba reedel, kui mu kallis auto otsustas mitte käima minna, tegelt teadsin, et tal aku suhteliselt õhtal omadega, aga aega küll selle kiire asjaga ja buum nüüd enam ei olnud aega. Paanitsesin veidi lõpuks sai mu ema mulle uue aku tuua (ta nagunii pidi Tartu tulema) ja üks äärmiselt tore inimene sai mul akud ära ka vahetada (suured tänud talle eksju). Lõpuks siis õhtul 7me ajal oli atu korras, aga talli enam ei hakanud minema, oli veel muid tegemisi aja too õhtu teha, mis enamasti hõlmasid söömist, aga muudki.
Laupäeva hommik, pisut venis meie saabumine talli (pidime teise auto ära panema ja tankima jne), kuid mitte oluliselt nii 20min. Läksime siis treikut haakima ja no tee mis tahad, aga asi jääs. Kuna ma polnud eriti vaimustunud sellise nõmeda ilmaga võistlemisest siis torisesin seal ja mõtlesin, et kõik on pu***s, õnneks meenus mulle, et oleme varemgi pidanud sellise asjaga tegelema (Walesis kui olin ja ootamatu külm meile saabus) ja toona aitas kannutäis keevat vett, seekord lasin kuuma vee kraanist, aga üsna kohe kui me Gretega selle valasime sinna käis lõks ja treiku oli taga. See ei olnud veel kõik, kuna mu autole otse ei sobi treiku elektrijuhe siis sinna käib vahejubin, mida me taaskord sinna sisse ei saanud, proovisin mina ja proovis Urmas, aga no ei midagi.. peale järgmist 15 minutit kuidagi õnnestus mul see sinna ikka torgata JESS. Lõpuks siis hobused peale, esimesena minu omad, õnneks tulid nad ilusti peale ja selega probleemi polnud, AGA see polnud veel kõik, kuna treiku oli jäänud viimane kord korralikult koristamata, siis ei läinud trapp kinni, kohe üldse ei läinud 30 cm jäi puudu, siis urgitsesime seal harkide ja ma ei tea millega, lõpuks saime kinni. Luunjas selgus, et meile lubatud 4 boksi (Grete juba 2 nädalat tagasi küsis need ja Reesa küsis üle) pole, lõpuks ikka õnnestus 2 tükki saada, üks oli täku kõrval ja alguses täku korra uudistas Popit, aga nad said omadega ilusti läbi :). Okei kiiresti oli vaja tagasi Saksa minna ja tuua teised 2 hobust, aga trapp keeldus taas minemast, ma urgitsesin kääridega külmund kakat, siis teised läbidate ja harkide jne ja EI SAA, peaaegu pool tundki jamasime ja no EI SAA, lõpuks tuli Reesa, lõpuks mingi 5-6 kesi lihtsalt jõuga surusime selle kinni. Nüüd oli juba üsna kiire saime hobused peale ja Saksas saime üsna kiirelt trapi kinni. Siis sain teada, et ma olin tõstetud esimesse soendusse, aga õnneks emps sai mu tagasi tõsta, kuna kell oli 10.40 ja ma hakkasin teise laariga alles sõitma Luunjasse. Luunjas juhtus veel selline mega hirmus asi, et kuigi ma sõitsin mega aeglaselt ja pidurdasin enne keeramiskohta hoo käiguga maha, siis pidurdates hakkas treiku külge ette vedama. Õnneks oli tee tühi ja ma sain lasta auto otse edasi vastassuuna vööndisse ja sain kontrolli asja üle tagasi. Selleks ajaks oli mu ema sebinud veel 1 boksi ja Kaalu sai ka sinna. Brit õnneks oli rahul üksi treikus istumisega. Tixi ja Popga jõudsime suht hilja soendama ja parkuuri vaadamisest ma üldse ei räägi see oli nimodi korra, okei siin on tõkked okei peame ära minema. Mulle õnneks jäi rada meelde, aga kogu selle rahmeldamisega olin nii mina, kui Tix närvis ja ta hakkas nii rabistama ja kepsutama ja kogu sõit oli kohutav pealegi 4 tõket tuli alla :D. Reesa oli Popiga samas soenduses, ta unustas raja ära ja kappas seal vahepeal ringi ja lõpuks sai kokku sellega 18kp :D Mina pidin peale sõitu kohe jooksma talli tagasi ja võtma Calderoni, et temaga minna, õnneks jõudsin üsna OK-lt. Kuna ma taga reaalselt oli 1 korra enne hüpanud- neljapäeval ja vb ainult süsteem oli 115, siis veits olin paanikas, et ei tea kas saan hakkama, aga seljas oli juba mugavam olla ja Kaalu päästis ja andis mulle palju andeks ;) Wipii sain ümberhüpetele, kohtunik ütles tõkked, õnneks loogiline järjekord ja ainult 5 tõket. Reesa veel midagi, et tee süsteemile kindlasti väike pööre ja siis ma mõtlesin, et okei ta teab paremini. Sõitsin siis üsna heas tempos, tegin selle pöörde, mis oli suur kakkumine, aga Calderon oli tubli ja kannatas, korra vaatas küll sellise näoga, et järsku pean teist tõket minema, aga ilusti saime lõpuks, viimane sirge tahtsin veidi siis edasi sõita, selle peale ta veidi pahurdas ja tegi mingi hüppekese, aga üle me saime kõigist ja wuhuu kõige parem aeg :D:D ja nii see jäigi, me kaaluga võitsime :) Suppertubli hobune.
Siis 125 mõtlesin kas minna või mitte, aga kuna rada suuremas osas oli okei, siis läksin. Jokker ainult oli üsna suur taaskord sinna 140 kanti, mulle reaalselt lõuani.
Otsustasin, et üritan vähemalt sõita normaalselt, ei lappa ei jura, vaid katsun istuda ja tulla ja vähemalt oli palju parem, Tixiga oli kuni jokkerini puhas, seega mõtlesin, et kui ei lähe ei saa nagunii midagi, ise siiski rikkusin pisut ära ja sõitsin liiga alla ja kahjuks tuli alla, aga samas oli parkuur okei ja jäin taga rahule :)
Popiga ma ei plaaninud väga jokkerit minna, suur okser oli ja pole taga 125 sõitnud ka, aga hea oli taga hüpata, enda veast tuli üks pisem okser maha, aga mõne hüppe tegi mega hästi ja nii esimene, kui tagumine ots hüppasin hästi, enne eelviimast mõtlesin, et lähen okserit, video pealt tundub nagu oleks viimasel hetkel mõelnud minna, aga tegelt lihtsalt Popi vaatas korra seda alternatiivi sellise pilguga, mina ikka okserit ja poiss hüppas sealt üle nagu nalja :) Olin temaga ja peaaegu viimases sõidus isegi endaga rahul. Tagasi minnes oli Reesa juba ära läinud (ta palus mul Calderon ära viia jne), aga mulle/talle ei tulnud meelde, et Grete ja Kelly tulid temaga. Õnneks mul autol suur taguots ja kogu kola sai sinna suureks puntraks :P. Luuk ka muidugi kinni ei läinud taaskord ukerdasime ikka paarkümmend minutit, kui neid ära panime tallis, siis mu ema vahepeal ürgitses veel ja seal läks juba paremini pisut, minu hobused ka tulid taas ilusti peale ja saime trapi ka suhteliselt hästi kinni, kuna mu ema oli veel seal urgitsenud :) ja puhastanud treikut. Ükspäev nüüd teeme korraliku pesu treikule, et saaks asja korda :) Igatahes lõpp hea, kõik hea :P Selline vahva sünnipäev oli mul :)

Pätu ja tibupojad

Taas on aega mööda läinud ning hobused on trenni teinud. Üks uus hobune on ka natukeseks mul sõita. Teisipäeval hüppasime, suhteliselt normaalne oli, aga samas mitte midagi rabavat. Ühe rea okser oli päris hopsakas, eriti Popil, kui suutsin normaalselt istuda tegi paar korda väga ilusti.
Neljapäeval oli tallis väike võistlus, mul oli too päev jube paha olla ning ainult Reesa sõitis, mõlemaga 120. Paar väikest misshappi oli, aga hüppasid ilusti, eriti meeldis Popi, kes väga püüdlik oli. Tixiga oli nii, et said alles teise poole parkuurist nagu käppa asja. Samas millest me räägime, Ress on ainult paar korda pisikest tõket mõlemaga tulnud ja selle kohta ei saa nuriseda :)
Ratsastustrennid on üldiselt ok olnud, eile Reesa sõitis Popiga, ma kõrvalt vaatasin ja tegin pilti. Lõpuks on hakanud ta natuke ümaramaks ka minema. Kohati jooksis eile väga hästi, hea oli vaadata. Ise sõitsin Calderoni ja Pätuga eile.
Pätu on siis natuke ulakas märaplika, kes tahab natuke trenni saada. Ilus pisike hobune. Traavis jookseb üsna ilusti, galopis tahab kapata, aga eks ainult kaks trenni oleme teinud ka, seega meil on aega harjutada küll . Calderoniga püüdsime saada sirged võimalikult sirgeks ja üleminekud ühtlasemaks. Tixil lasin eile õues platsil kapata, ta ikka kappas nagu pöööörane, nii kiiresti nagu välk, ühest otsast teise ja siis loopis takka ja no lõbutses :) Aga muud suursugust hetkel polegi. Mõni pilt ka eilsest: